Aseri klinkersillutuskivid – siduv element vana ja uue ühendamisel

Eestimaa põhjarannikul asub suurel alal, 72 500 hektaril, nii maad kui ka merd hõlmav Lahemaa rahvuspark, mis on loodud sealsele paikkonnale iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Lahemaa on üks Euroopa tähtsamaid metsa-, linnu- ja loodusalasid ning kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku. Lahemaal ringi rännates võib kohata metskitse või põtra, kuid seal elavad ka karud, hundid, rebased, metssead, ilvesed, nahkhiired, naaritsad, saarmad, jänesed, koprad ja paljud teised maa- ja mereloomad. Sellisesse keskkonda millegi uue ehitamisel tekib alati küsimus, kuidas sobitada sinna 21. sajandi maja nii, et see silma ei riivaks ja olemasolevat ei rikuks, vaid hoopis rikastaks.

Elamukompleks, mis toimib loodusega kooskõlas

Lahemaa rahvuspargis Pudisoo külas asuv elamukompleks on suurepärane näide sellest, kuidas vana ja uus on ühendatud ühtseks maitsekaks ansambliks, mis toimib loodusega kooskõlas. Uus moodne, kuid väga hästi loodusse sobituv elumaja kerkis vanale talukohale rehielamu asemele, endisest kompleksist on aga veel praegugi alles paar aegunäinud palkhoonet. Elamukompleksi ümber asuva alaga kutsuti 7 aastat tagasi tegelema maastikukujundaja Seidi Küttis firmast Ojassaar ning kuna pererahvale tema töö meeldis, lasti tal nüüd kujundamist samas stiilis jätkata ning kavandada ühtlasi 500 m² parkimisala.
Pererahvas soovis elamukompleksi ümber näha looduslähedast stiili. Oluline oli, et igal aastaajal oleks midagi vaadata. Kuna tegu on jõe-äärse, mereranna lähedal asuva alaga, valis kujundaja sinna palju kõrrelisi, mände ja kadakaid, et looduslikku keskkonda rõhutada. Parkimisala pidi sobima kõige muuga. Nii suurt parklat sõelmetest ei ehita, looduskivi oleks läinud seal liiga kalliks, betoonkivi välistas aga maastikukujundaja. Tema pakkuski välja Aseri klinkersillutuskivid.

Materjalide kooskõla ja loodussõbralik valik

Sillutuskivide värvid valiti sellised, et need oleksid majaga kooskõlas – plats laoti Aseris toodetud klinkersillutuskivist nimega Terra Kare, et aga kivide värvi paremini välja tuua, tehti ääred sillutuskivist Punane Kare. „Kallakutega nägid töömehed päris suurt vaeva, sest need tuli laduda nii, et vesi ära jookseks. „Tõmbasime nöörid ämblikuvõrguna maha ja ladusime kivid nööri järgi, et kõik vuugid hakkaksid jooksma. Seda kivi pannakse kolm korda kauem maha kui betoonkivi, aga tulemus on kümme korda parem,“ on Seidi Küttis valikuga rahul. Ta kiidab ka seda, et Aseri klinkersillutuskivide näitajad on eriti just veeimavuse ja külmakindluse osas palju paremad kui betoonkividel.
Kasutatud Aseris toodetud kareda pinnaviimistlusega klinkersillutustellised Terra ja Punane sobivad väga hästi loodusse, sest nende värvitoonid on looduslikud ja kivid ise loodussõbralikud, tagades vihmavee imbumise pinnasesse. Eesti heitlikus kliimas on väga oluline pluss see, et klinkersillutuskivid taluvad karme ilmastikumõjusid ja suurt mehaanilist survet. Aseri klinkersillutuskivid on soliidsed, väärikad ja ilusad ning jätavad parima mulje suurel pinnal – nii on need ka Lahemaal asuva elamukompleksi juurde justkui loodud.

Mida pidada silmas loodusliku krundi kujundamisel?

Oma mõtteid jagab maastikukujundaja Seidi Küttis, firmast OÜ Ojassaar:

• Materjalide valik peaks olema võimalikult loodussõbralik.
• Ei tohiks lisada kunstlikke asju, nt skulptuure.
• Taimevalikus tuleks jälgida asukohta: kui krunt on mere lähedal metsa ääres, siis võiks kasutada erinevaid kõrrelisi, kadakaid, mände.