Aseri tellisevabriku ajalugu
Vabriku asutas 1899. aastal Aseri ja Koogu mõisa omanik, maanõunik parun Hermann Otto von Schilling (1839-1902). 1902. aastal andis vabrik oma esimese toodangu.
Aseri mõisa maale, Meriküla oja kaldapealsele püstitati vabrikuhooned, elamud ja jõujaam, seati sisse veevarustus, rajati paekivikarjäär ja Kambriumi sinisavi savivõtukoht ning Sonda-Aseri raudteelõik Sonda raudteejaamani. Raudteeharu põhiroll oli tsemenditehase toodangu väljavedu suurele Tallinna-Narva raudteele, et kaup edasi viia.
Asutati ka Aseri tsemendivabriku algkool. 1905.–1922. aastani pidas Aseri tsemendivabrik kahe õpetajaga kooli omal kulul üleval. Kalvi valla Aseri tsemendivabriku töölistele ehitati Aseri paekalda paljandi servale Tsemendi tänava äärele, ühiskondlikud hooned ja vabriku ametnike ning juhtkonna hooned ehitati lõuna poole, loodud Aseri pargi taha Pargi tänava äärde. Paisuga tõkestatud Meriküla oja moodustas paisjärve. 1905. aastaks oli asulasse ehitatud 16 tööliselamut, sh kolm mahukat 32 korteriga kahekorruselist elamut, kolm 16 korteriga kahekorruselist elamut ja neli kahekorruselist elamut. Pargi tänaval asus kirik, koolimaja, haigla-polikliinik, 3 tehase juhtkonna elamut ja hotell-võõrastemaja, Kordoni tänava ja Pargi tänava ristmikul.
Aseri tsemendivabriku toodang saavutas "Asserian cement" kaubamärgi all rahvusvahelise tunnustuse oma kõrge kvaliteedi eest ja oli enne Esimest maailmasõda suure nõudlusega, kuna suurriigid teostasid suuri sõjalisi militaarkaitseehitiste rajamist, milles kasutati ohtralt tsementi. Aastatel 1910–1913 viidi läbi tehase moderniseerimine. Enne Esimest maailmasõda saavutas tehas oma kõrgpunkti, tootes ligi 300 000 tuhat tonni tsementi aastas ning tehases töötas 900 töölist. Põletusahjude juures asetsesid 10 punastest tellistest laotud, kuni 65 meetrist korstent.
Eesti iseseisvumine ning Venemaa turu kadumine mõjutas otsustavalt vabriku saatust. 1922. aastal loodi vabriku baasil O/Ü Telliskivitehas "Saue", 1927. aastal valmis Aseri tellisetehas, hiljem lisandus toodangusse põllutorude ja katusekivide tootmine.
Vabrik lõpetas tegevuse 1927. aastal. Vältimaks konkurentsi, maksis Kunda tsemenditehas Aseri tsemendivabriku omanikele mittetöötamise eest, töölistele anti tasuta korter ja maa. Kunda tsemenditehas ostis Aseri vabriku 1934. aastal, vabriku hooned lammutati.
1936. aastal loodi Riiklik A/S "Riiklikud Tellisetehased", telliskivitehas "Saue" hoonetes Aseri sadama lähedusse. 1939. aastal alustas Aseri tehas lisaks välismaal juba kindla turu soetanud kärgtelliskivile valmistama uut telliskivi liiki. Tegemist oli erilise laekiviga, mille peamiseks paremuseks raudbetooniga võrreldes oli see, et uus laekivi ei vajanud nii tugevaid terastugesid kui betoon, mille tõttu kivi oli odavam. Peale selle oli uus laekivi soojuse- ja helikindel. Kavandati ka Aseri sadama arendamist, mille lõpulejõudmisel pidid kaduma rasked ja kulukad ümberlaadimised, sest selle ajani ei pääsenud ükski laev otse sadamasse, vaid pidi lasti peale võtma eemal merel, kuhu telliskivid veetakse mootorpaatidega ja praamidega.
1940. aastate alguses tehas natsionaliseeriti ja ehitati lõpuni nõukogude võimu poolt, rajati uus ringahi ja kuivatiplokk, lisaks raudteeharu materjalide transpordiks. Vabriku väljaehitamiseks kasutati aastatel 1946–1953 vange. Tänapäeval Aseris kõrguvad tellisetehase korstnad on ehitatud 1947. aastal. Algsed Aseri tsemendivabriku korstnad lammutati 1939. aastal.
Tänapäevani on säilinud vangide ehitatud Tsemendi tänava ääres Aseri tellisetehase veetorn, ringahjude korsten, vangide saun ja paekividest laotud ellipsikujulise võlvlaega Aseri raudteesild. Aseri tellisetehase tegevus taastati 1947. aastaks. 1960-1970 aastatel uuendati tehast, laiendati tellisetehase tootmist ja ehitati uued mahukad tootmishooned. 1965. aastal rajati vana tsemenditehase kohale, uus drenaažitorude tsehh. Alles jäid vaid tänapäevaks kultuurimälestiseks tunnistatud endisaegsed vabrikuhooned - pöördahjude hoone ja silohoone, Aseri tsemendivabriku korstna varemed.
1993. aastal andis Vabariigi Valitsus loa moodustada rahvusvahelise firma AS Aseri Tellis, kus osanikeks olid Rudus Oy (69%) ja RAS Aseri Tehas (31%).
