Isikupärase ajalooga turu rekonstruktsioon Tallinna esindusvaksali ja Kalamaja vahel. Järgnevas artiklis kajastame KOKO arhitektide kodulehel kirjutatut ja alljärgnevalt leiate ka täismahus eestikeelse intervjuu rahvusvahelises tellisarhitektuuri tutvustavas ajakirjas Architectum ilmunud intervjuust arhitekt Raivo Kotov'iga.
Balti jaama turg asub Põhja-Tallinnas, Balti jaama ja Kalamaja armastatud elurajooni vahel. Nostalgiline ja eriti välismaalastele „uudseid“ elamusi pakkunud „postsotsialistlik“ turg on oma kireva kaubavalikuga meelitanud uudistajaid alates 1993. aastast. Lisaks soodsa hinnaga toidukraamile leidus seal kõike alates nõukogudeaegsetest hilpudest, esmatarbekaupadest ja mänguasjadest kuni pruugitud sanitaartehnika, tööriistade ja torujuppideni. Second-hand-müügikohad on olnud tõeliseks kullaauguks nii vanamoe austajatele kui ka omaaegse estraadi fännidele.
2016. aasta alguses suleti turg rekonstrueerimistöödeks. Selleks, et säilitada mõnusat turu atmosfääri ja funktsioon ajaloolises kohas, kolis arendaja ajutise lahendusena turu kõrvalkrundi vanasse depoohoonesse ja õuele.
Uue lahenduse eesmärk oli luuatänapäevane ja mitmekesine turg, säilitades vana turu ajalooline isikupära oma sagina ja kaootilisusega. Täiendasime olemasolevat maailma nii, et see oleks ligitõmbav võimalikult paljudele sihtrühmadele: rongiga sõitjad, lähipiirkonna elanikud, noored, turistid ja kõik teised, kes kasvõi kogemata tema lähedusse satuvad.
Turu arhitektuurseks näoks on 1870-ndatest pärinevad 3 paekivist 2-korruselist laohoonet, mis on olnud turu koduks alates selle tekkest 1993. aastal. Uuendatud turu arhitektuurse mõtte aluseks saigi selle tugeva elemendi rõhutamine. Kogu turgu hoiab koos ja katab võimas katusemaastik, mis on ühtlasi hoone välispind, seda nii vormilises kui ka funktsionaalses tähenduses. Kavandatud juurdeehitus on oma olemuselt üks suur saagkatus ristilõikes ja astmeline pikilõikes vastavalt originaalhoonete kujule ja suurustele. Saagkatusel on materjalina kasutatud värvkattega GreenCoat® terasest pikipaneele, mille tootmises kasutatakse tavapärase fossiilkütuse asemel rootsi rapsiõli. Katuse harjad on polariseeritud klaasist, mis laseb siseruumi rohkelt valgust, kuid samas ei lase suvisel päikesel turu kauplejatele, kaupadele ja külastajatele liiga teha. Pilkupüüdev ja unikaalne katus on turu keskne element, mis rõhutab veelgi kogu hoone keskkonnateadlikku lähenemist, luues tänapäevase ning mitmekesise turukeskkonna.
Siseturg asub kolmel korrusel, rekonstrueeritud hoonete sees ja nende vahel. Kopli tänava äärse katuseviilu Balti Jaama poolne ots on täielikult avatud välisturu päralt, mis sarnaselt vanale turule ööseks suletakse. Väliturg on oma iseloomult kõige arhetüüpsem väljund turust, mida turukülastaja ette kujutab, mistõttu on ta ka paigutatud kõige nähtavamale kohale kogu turul. Välituru taga asuvad „turuputkad“, mis sisaldavad väiksemaid ärisid: pagarid, kommipoed, maitseainepoed, jne.
Välituru ette ja kõrvale jääb Hommiku väljak, millele vastab teisel pool maja asuv Õhtu väljak – mõlema nimed annavad viite parimale osale päevast, millal neid nautida. Väljakud on ühendatud Reisijate tänava äärse kaldtee ja terrassidega, mida palistavad mõnusad einestamis- ja istumisalad, laste mänguväljak ja kohvikute-restoranide väliterrassid. Õhtusel ja öisel ajal kulgeb liikumistee just mööda seda valgustatud ala.
Turuhoone esimese korruse peamine ülesanne on anda edasi turule omast tihedat ja sagivat miljööd. Õige keskkonna saavutamiseks on siseturu esimesele korrusele kokku paigutatud väga erineva iseloomuga turu vorme. Klassikalised turuhoone funktsioonid – liha-, kala- ja piimatoodete turg – on kõrvutatud taluturuga juurviljakäigus ja tänavatoidu alleega keskmises hoones.
Teine korrus on pühendatud peaasjalikult vana turu klassikale – antiik, vanavara ja rõivad – millele on lisandunud Eesti disain ja käsitöö ning olmekaubad. Kõrged ja avarad puitribidega laed ning rohke päevavalgus kindlustavad kogu teise korruse ulatuses keskkonna, mis on sarnane vanale avatud taeva all olemisele, kuid on veidi mugavam. Teiselt korruselt avanevate suurepäraste vaadete olemasolu parimaks ärakasutamiseks on siia toodud ka söögikoht ja pruulikoda, millel mõlemal on ka oma lõunapäikesesse avanev väliterrass.
Sisearhitektuurses lahenduses on rõhk endiste laohoonete ajaloo eksponeerimisel ning uutel detailidel, mis saavad aastate pärast ajalooks. Teadlikult on välditud butafoorsete ajalooliste detailide valmistamist. Materjalidest on valitud eri värvi tellist ja tellisemõõdus keraamilist plaati. Puitu ja mustaks värvitud metalli on kasutatud piirete ja kaupluste fassaadide osas. Üldine valgusfoon on soe ja tagasihoidlik, mis võimaldab soovi korral tugevamalt välja valgustada kaupa ja üksikuid äripindu.
Balti Jaama Turu terviklahenduse eesmärk on toetada ja julgustada võimalikult erinevaid ja värvikaid kauplejaid siia tulema ning pakkuda neile innustavat taustsüsteemi. Rentnikele on jäetud võimalus katsetada piire ja leida õige väljanägemine oma ärile.
Uuendatud turg avati külastajatele mais 2017 ning avanädala jooksul külastas turgu ligi 230 000 inimest.
Peale rekonstrueerimist sai Põhja-Tallinna ajalooline turg uue elu. Miks vana ja uue ühendamine seal hästi töötab?
Uue ja vana ühendamine tagab peaaegu alati atraktiivse tulemuse. Oleme ka oma varasemates töödes uut ja vana edukalt ühendanud, nt endise paberivabriku rekonstruktsioon Fahle majaks, Rotermanni kvartalis paiknevad endise laudsepatöökoja ja elevaatori hooned. Ajaloolised kihistused annavad tulemuseks vaheldusrikka ja intrigeeriva ruumi - seda nii linnaruumis kui ka üksikobjekti puhul. Balti jaama turu puhul töötab uue ja vana ühendamine eriti hästi tänu sellele, et hoone funktsioon - turg - eeldab avatud, kõrget ruumi. Suure ala, nii sise- kui välisruumi katmine ühtse, meeldejääva katusega, tagab objekti märgilise tähtsuse linnaruumis. Katus mõjub kutsuvana.
Millised on suurimad väljakutsed ajalooliste objektide laiendamisel? Kas töös tuli ette ka piiranguid või ootamatuid takistusi?
Oleme oma töödes püüdnud lähtuda olemasolevast keskkonnast ning kavandada uut kihistust selliselt, et me ei "kustuta" olemasolevat kihistust ära ja ei kavandada lihtsalt uut kihistust, vaid integreerime need kaks kokku. Tänu sellele saab uus kihistus mõjutusi olemasolevast ning olemasolev muutub ja teiseneb, eesmärgiga tagada kvaliteetne lõpptulemus.
Millist rolli mängivad materjalid selles kontekstis? Miks Te otsustasite Wienerbergeri klinkersillutuskivide kasuks?
Naturaalsed, ajas vastupidavad materjalid mängivad väga olulist rolli. Peame lähtuma sellest, et valminud objekt ei oleks esteetiline vaid valmides vaid ka 50 aasta pärast, vananedes väärikalt. Tellis on üks neist materjalidest, mis ka aastakümnete pärast on väärikas. Oluline on see, et tellis on tehtud savist ehk looduslikust algmaterjalist.
Kas ja kuidas võib arhitektuur mõjutada kogu piirkonda?
Üks objekt võib keskkonda palju mõjutada ja anda piirkonnale tõuke muutumiseks. Mõju võib olla nii hea kui ka halb. Oluline on see, kuidas inimesed objekti kasutavad, kas objekt on kutsuv või eemaletõukav. Mõni objekt võib olemasolevat keskkonda kahjustada, kui selle objekti rajamisel suureneb näiteks piirkonna liikluskoormus, kaasneb müra ja õhusaaste. Teised objektid - meie töödest näiteks Balti jaama turg, Lennusadam ja Fahle maja - on aga positiivsed näited, kus objekti valmimine annab tõuke kogu piirkonna muutumiseks.
Kuidas luuakse vormi ja funktsiooni vahel täiuslik ühendus? Milline oli Teie visioon?
Turg on üks vanemaid linnaruumilisi elemente. Turg ei ole vaid müümise ja ostmise koht vaid ka aktiivne suhtluskoht ja suhtlemine, võiks öelda, on üks inimese põhivajadustest. Turul viibimise plussiks on see, et kauplemine ja suhtlemine saab toimuda välisõhus, mitte kinnises ruumis. Turgudele on omane, et kauplemine ja suhtlemine ei toimu aga lageda taeva all - nii müüdavad kaubad kui turul viibijad vajavad kaitset nii vihma kui päikese eest. Kaitse tagab katuse olemasolu - kas väiksemas või suuremas mõõdus. Balti jaama turul me ühendasime ühe katuse alla nii välituru kui siseturu. Väliturul pakub katus kaitset Ilmastikuolude eest, siseturul tagab aga avara, valgusküllase ja õhurikka olemise.
Kas projekti oli kaasatud ka kohalik kogukond? Kui jah, siis kuidas?
Balti Jaama turg on tegutsenud praeguses asukohas 1993. aastast. 2014 aastal, kui alustasime projektiga, siis kohalike elanike poolt oli suhtumine pigem ärev, kuna iga muutus võib olla muutus ka halvemuse poole. Kuna varasem omanik soovis ehitada turu asemele 8-korruselised äri- ja eluhooned, mille vastu kohalik kogukond oli, siis lootus oli, et uuel omanikud on teised plaanid. Projekteerimise algfaasis, kontseptsiooni väljatöötamisel, tegime tihedat koostööd nii linnaplaneerijate, muinsuskaitse ametnike kui ka kohaliku kogukonnaga. Koostöö jätkus ka hiljem, kui olime ühe projekteerimise etapi läbinud, siis tegime kohalikele elanikele tutvustuse, kuhu oleme jõudnud. Oluline oli see, et me ei kavandanud vaid ühte hoonet, vaid andsime lisaväärtuse ka hoonet ümbritevale - avalikud väljakud, terrassidena tõusev avalik ruum, kus aega viita. Koostööprojektina on see Eestis ainulaadne ja suundanäitav projekt. Varasemalt on olnud arendajatesse suhtumine kui neisse, kes võtavad olemasolevast keskkonnast "päikese ja roheluse", BJT näitab aga, et ka uus eraettevõtja arendus võib anda lisaväärtust kogu ümbritsevale keskkonnale.
Balti Jaama turg on võitnud mitmeid auhindu. Mis teeb selle objekti nii ainulaadseks?
Balti Jaama turu unikaalsus seisneb erinevate asjaolude kokkusattumises - ajalooline kihistus, uus kihistus, edukas koostöö kogukonna, linnavõimude, arendaja ja arhitekti vahel. Oluline on see, et tegu pole objektikeskse arendusega, vaid kogu piirkonda mõjutava ruumilise muutusega, mis lisaks väga kvaliteetsele üksikobjektile tõi endaga kaasa kvaliteetse avaliku ruumi turu ümber. Väga tähtis on ka objekti terviklikkus - viilkatuste iseloomulik rütm peegeldub sillutise mustris, luues kohale ainulaaduse.
